6.10.12

  Andke andeks, et ma paar päeva kirjutanud pole. Kiire on olnud ja stuffd.

  Neljapäeval oli mu esimene „fieldtrip“ kohta, mida me oma semestritööna analüüsima ja arendama hakkame. Üsna suvaline linna ääreala ühe kõrge tehase, mõne üksiku kortermaja ja suuuuure golfirajaga. Mõnikümmend aastat vanast tehase- ja kontorihoonest olid kõik muidugi tohutult vaimustuses, rääkisid kui lahedalt vintage see on ja klõpsisid muudkuui pilte teha. Mu meelest nägi see ehitis välja nagu Viljandi tikuvabrik või midagi sama põnevat(tegelt räägib praegu siin meeeeeletu kadedus, sest minu fotokas praegu ju ei tööta :D).

  Meile tuli uus kursusekaaslane, kutt Aserbaidžaanist, kes on ka otse keskkoolist. Ilmselgelt on ta väga vaikne praegu, näeb välja nagu 15-aastane ja räägib ainult täislausetega. Pakun, et teised näevad mind ka samasugusena :D

  Reedel oli mul esimene geomeetriatund, mis osutus joonestamiseks. Ma olin valmistunud rohkem selliseks Toomas Rähni(minu keskkooli klassijuhataja ja matemaatikaõpetaja) stiilis mitmel tasandil olevateks sirgeteks või midagi, aga seal tulebki sisuliselt ainult joonestada. Mis ei tee mitte midagi paremaks, sest ma ei saanud siiralt mitte midagi aru. Esiteks oli aine ju ingliskeeles ja ma pole kõigi terminitega veel kursis. Teiseks,nagu õpetajatega ikka on, olid lektoril täiesti teistsugused võtted võrreldades minule teadaolevatega. Kolmandaks unustas tädi vahepeal ära, et ta annab tundi ingliskeelsele seltskonnale ja rääkis osa infot tšehhi keeles. Ütleme nii, et meeleolukas oli.

  Leidsin ka ideaalse koha oma Piece of Prague'i ülesande jaoks(rääkisin sellest kunagi juba siin). Tegu on suhteliselt pisikese tänavaga vanalinnas, kus asub Praha ainus ainult ingliskeelsete raamatutega raamatupood ja see on uskumatu armas koht. Raamatupoe vastas on Jakobi kirik, mis pole küll sama uhkelt ehitud, kui Praha esinduskirikud, aga on selle võrra toredam. Raamatupoe kõrval on aga kohvik, kus müüdi peaaegu et mõistliku hinnaga teed. Nüüd pean ma sellest alast tegema kolm joonist: pealtvaate, eestvaate ja ristlõike. Ausalt, ma ei kujuta ette, kuidas peaks välja nägema ristlõige tänavast või poest. Samamoodi ei tea ma veel, kuidas ma eestvaadet joonistada saan, kui ma majade kõrgusi ei tea ja seda joonlauaga mõõtma ei lähe. Pealtvaatega pole väga muret, sest mul on kaart, millel on mõõtkava märgitud(isenesest on mul olemas veel eraldi akvarelljoonistustega vanalinna kaart, aga sellel polnud mingit mõõtkava, mis võib ka mõistetav olla, sest miskipärast on kaardil kõik majad ebaloomulikult pikad).

  Nagu te teate, sures mul telefon ära. Polnudki Tele2 viga, hoopis mina ise olin helistanud nagu sõge metslane ja arve oli piirangu ületanud.

  Saate aru, jõuludeni on üle kümne nädala ja minul on alles vaid kuus ja pool vorsti. Täiesti ulme, ma ei saa aru, kuhu see kaob, või noh, tean küll, see kaob riisi sisse, tatra sisse, kaerahelveste sisse, väikeste võikude peale, suurte võikude peale ja niisama lipsudena kõhtu. Sellise tempoga pean novembris hakkama riisi sisse vorsti asemel Vana Tallinnat panema. Muuseas, siin on võrdlemisi masendav süüa teha, sest ükspuha, mis ka ei valmistaks, ikka on kalalõhn küljes, sest köök haiseb nagu meri. Samas ei maksa mul viriseda, mu oma tuba on tugeva suitsuvorsti lõhnaga :D

  Tuba näeb oluliselt puhtam ja korralikum välja, kui kohvrikaas kinni panna. Võtke teadmiseks.

Aaa, ma sain õppelaenu kätte! Nüüd lähen teen põhimõttelisi kulutusi nagu ühistranspordi kuukaart ja telefoniarve.

Niivõrd lahe elu mul praegu ongi.

Muumitrolli lugedes

Sirkka Johanna