Täna sadas lumi maha..... ma pean nüüd vist saapad ostma -.-
Kuna ma tahan võimalikult palju vaheaja kodutöid siin valmis saada ja erialaprojekti tähtaeg on ainult 4 taga, pole mul erilist jaksu siia midagi kirjutada. Muidu läheb koolis okeilt, enamiks ajast joonestan geomeetria jaoks veidraid kujundeid või konstruktsioonitunni tarvis ehitusjooniseid.
Käisin nädalavahetusel kahel disainiturul. Kahjuks on aga "disain" pea igas riigis ühesugune - värviskaalas must-hall-valge, asümmeetriline ja odavast materjalist. Muidugi käib jõuluturu juurde ka suured allahindlused, aga nagu disainkaubale kohane, maksis sall ka pärast 60% allahindlust 55 euri.
Ükspäev sõitsin mina metrooga linna peale. Istun vaikselt, loen oma raamatut, kui metroosse lendab sisse kaks politseiniku, kes nägid välja nagu Usa swat ehk siis kuulivestide, kiivrite ja hunniku relvade tüübikud.
Pool vagunit pani samal hetkel jooksul, minul polnud aga midagi hingel, niisiis istusin edasi. Kodanikud politsistid istusid kah, kuna kohti tekkis inimeste kadudes mitmeid, sõitsid kolm peatust ja läksid siis maha. Võib-olla see on mingi Tšehhi kokkuhoiupoliitika, et märulipolitsei metrooga sündmuspaigale läheb.
Ükspäev käisime Sona, Feliksi(Norra) ja Luiziga(Basiilia) paternosteriga sõitmas. Tegu on siis usteta liftiga, mis kunagi seisma ei jää. Hüppasime siis meiegi ükshaaval liikuvale alusele peale ja tahtsime sõita kõige üles. Üks hetk aga sain ma aru, et kurrrrjja, see korrus, mis just möödus, oligi ju viimane ja tekkis hirm, mis nüüd saama hakkab, sest lift kiirust ei aeglustanud. Minu peas moodustus silmapilguga film, kuidas kabiinid end tippu jõudes lihtsalt üle mehhanismi joostes teistpidi keeravad ja mina pean sõitma alla pea alaspidi. Vana aja inimesed olid aga ilmselgelt minust nutikamad, nii et kabiin vahetas poolt külg ees ja sain siiski jalad maas õigele korrusele tagasi.
Mul on tekkinud kreemikriis - kõik hakkab korraga otsa saama. Varsti saate näha, kuidas ma naha niisutamiseks määrdejuustu endale peale määrin.
Meil oli koolis ükspäev põnev draama. Nimelt on meil tunniplaanis aine pealkirjaga Introduction to studies, mida annab Adam Gebrian. Kuna aga Adam on iga viimasegi tunni sisustanud enda või oma naise projektidest rääkides või oma puhkusepilte näidates, siis on tund levinud nime all Introduction to Adam. Ühes viimatises tunnis näitas ta meile üht võrdlemisi paksu raamatut "SMLXL" ja uuris, kui paljud seda lugenud on. Paar inimest oli sellest kuulnud, aga läbi lugenud polnud mitte keegi. Adam rääkis meile siis pika jutu, kuidas see on 20. sajandi kõige mõjukam arhitektuuriraamat ja me kindlasti peaksime selle kõik läbi lugema. Mõni tund pärast loengu lõppemist võis aga Adami facebooki-seinalt(ilmselt siis keegi on sõber temaga) leida järgmise postituse: "20 Archipi esimese aasta tudengit ja vaid kaks olid lugenud "SMLXL"-i......Nali, nad olid sellest vaid kuulnud!". Tuletan meelde, et ta on jätkuvalt meile see õpetaja, kelle töö on meile näidata olulisemaid raamatuid ja kuulsamaid arhitekte, sest see tund on mõeldud sissejuhatuseks.
See postitus oleks jäänud igavesti unustuste hõlma, kui meie kursusel poleks inimesi Ameerikast ja Prantsusmaalt. Nõnda läksid Ben(Florida kutt) ja Louise(Pariisi neiutis) Adamiga järgmise tunnis lõpus rääkima, et tervist, kuidas oleks sellega, et ta ei mõnitaks meid enam avalikult ja üldse oleks tore, kui kutt suhtumist muudaks, sest mis sissejuhataja ta on, kui ta iga meie puuduva infokillu peale naema pistab. Sisuliselt sama olukord, kui tšehhi keele õpetaja helistaks iga kord kõik oma tuttavad läbi, kui keegi tunnis mõnda tegusõna ei tea. Igal juhul ei saanud Adam probleem absoluutselt aru ja hakkas üldse kõike tagasi ajama ja rääkima, kuidas tema pole midagi kuhugi kirjutanud. Noh, ja selgust ei saanudki.
Päev pärast viimast Adami loengut ilmus ta facebooki-seinale uus tore postitus: "Kuna lillekestele päriskirjandus liiga keeruline on, siis võtame seekord natuke lihtsamat lektüüri." Kõrval oli pilt raamatust "Kümme asja, mille arhitektuurikoolis peaks selgeks saama".
Mul on 14.12 kooli jõulupidu, kuhu igaüks peaks midagi oma rahvusköögist kaasa võtma. On pakkumisi, mida ma vaaritada võiks?
Juba üheksa päeva pärast ronin 9.30 Florencis Eestisse viiva bussi peale sõidan 36 tundi koju.
Musid!
Sirkka Johanna
