Proloog

    Enne, kui alustan oma eluga Vltava kaldal, oleks ilmselt paslik ennemalt rääkida põhjustest, mis mind sinna viivad(nüüd juba siia tõid). Samamoodi tahan ma enda tarvis talletada, mida ma tegelikult üldse teadsin Prahast ja Tšehhist enne, kui siia kolisin.

Plaan minna õppima arhitektuuri on minu sees küpsenud juba keskkooli algusest peale ning sellest veelgi vanem soov on oma õppida algusest peale välismaal. Euroopa ilusamad majad ja nende autorid olin ma enda jaoks juba ammu kokku kogunud ning nii ma asusingi guugeldama arhitektuurikoole, mis mulle huvi pakkuda võiks. Ilmselgelt oli ka oluline, et kool asuks muuseas ka khuulis kohas. Sõelale jäid päris mitmed asutised, kuid Praha kasuks rääkisid sellised pisikesed tõigad nagu kooli sissesaamine ja nii minu kui Mihkli vaimustus tolle linna pihta.

Teatavasti sain ma kooli sisse nii, et stipendiumi ei saanud ning nii olin ma tegelikult juba selles osas alla andnud ja vaatasin Eesti kõrgharidusmaastikul ringi. Samal ajal oli Mihkel just saanud positiivse vastuse Erasmuselt, mis tähendanuks, et herr Kaarma pidanuks tulema Prahasse üksinda. Arusaadavatel põhjustel ütles ta sellest võimalusest ära ja võite kolm korda arvata, kas ma sain kolm päeva hiljem teada, et mulle on eraldatud eristipp. No ja nüüd olengi ma siin üksinda, sest Mihkel ei saanud oma Erasmust taastada ja ootab nüüd uut vastust, et vallutada Vltava kaldad selle õppeaasta teisel semestril.

Esimene asi/nimi/nähtus, mis mul seoses Tšehhi ja Prahaga meelde tuleb, on Maksikoer Fik. Sealt edasi ka must ja valge koer, Švejk, tantsiv maja ja odav õlu. Pärast pikka pingutamist suutsin veel välja pigistada Roman Šebrle ja Karlovy Vary. Ilmselt oleks midagi veel, aga no mis sa ära teed, kui mõistus midagi ei talleta. Aaaaa, Tšehhi kingad tulevad ka praegu meelde. Ja Mucha. Liszt on vist ka siit pärit, aga pead enam ei anna. Igaljuhul on seda häbiväärselt vähe, eriti kui arvestada, et mida võiks ette lugeda näiteks Inglismaa või Rootsi kohta. Isegi Poola kohta oskaks päris mitu asja öelda. Samas Balkanimaade puhul suudan ma meenutada ainult väga halbu eurolaule.

Mul on tunne, et mu lauseehitused lähevad iga hetkega aina jaburamaks.

Armastusega

Sirkka Johanna