26.11.12

   Ausalt, enamik ajast ei oska ma siia midagi kirjutada, sest nagu ei tahaks iga päeva rapotit siia üles panna, aga midagi põnevat minuga just ka ei juhtu.

  Teisipäeval tuli mulle külla Mihkel!!!! Vaene kutt pidi siia jõudmiseks sõitma Tallinnast Riiga, Riiast Londonisse, Londonist Brnosse ja Brnost Prahasse, aga kohale jõudis:)

  Kõigepealt suur aitäh empsile ja Janele-Madisele väga lahedate kingituste eest:) Sain rõõmuga kõhu šokolaadi täis pugida ja oma stalinistliku maja raamatut lugeda, San Diegost pärit särk seljas ja lõikelaud värvli vahel.

  Ega me Mihkliga midagi tarka teinudki. Mina pidin hommikud koolis veetma ja tal oli terve hunnik lihasepilte joonistada. Nõnda saime me koos uksest välja alles pärastlõunal, vahel isegi hiljem. Näitasin Mihklile olulisemaid turismiobjekte ja jalutasime mu lemmiktänavatel ja  kuna mul on vaja nii papusid kui pükse, siis tutvusime kohaliku kaubandusega. Mihkel käis mul ühikas külas ja kohtas põhilist vene neiut, vaatas mu koolis ringi ja tutvus mu sõbranna Sonaga, kellega me lõunal käisime. Sõime ühes imearmsas ja võrdlemisi odavas vegerestoranis, lürpisime astronoomilise kella all kuuma šokolaadi, kugistasime poolemeetrise läbimõõduga pitsat ja Mihkel rullis mulle hommikusöögiks wrappe. Ootamatul kombel meeldis talle tohutult minu projekti üle arutleda, niiet üks hetk oli olukord selline, et herr Kaarma visandas mulle oma mõtteid ja seletas, mis tema meelest lahe oleks ja mina vaatasin tühja pilguga lakke, sest mu mõistus ei taha veel väga loominguliselt töötada. Laupäeva lõunal sõitis kodanik tagasi oma kodumaale.

  Tema muljeid linnast, minust, koolist ja kõigest muust peate temalt endalt küsima, aga tundus, et Praha talle meeldis. Kõigil nüüd pöidlad pihku, et Praha disainikool ta ikka vastu võtaks:)

  Mina tegin oma geomeetria mid-term testi max.punktidele, nagu ka heeliksi konstrueerimise. Kõik muu sujub vaikselt. Praeguse graafiku järgi pean ilmselt jõululaupäeva õhtusöögilauas ka autocadis semestriprojekti plaane ja vaateid ehitama või arutlema avaliku arhitektuuri sisu ja mõtte üle.

  Mu viimane vorstipoolik on muutunud vorstimaitseliseks kiviks, nii et ma ei tea, kuidas ma selle tükkideks peaksin lõikama.

  Veidral kombel ei mäleta ma, millal ma viimati end tõeliselt puhanuna tundsin ja veel veidramal kombel tulen ma juba kolme nädala pärast koju.

Kallidega


Sirkka Johanna