...ehk käisin oma esimeses tšehhi keele tunnis.
Alul mul polnud plaanis sinna minna, kuna neid on nii vähe ja maksavad üsna korraliku summa, aga kuna mu tiimikaaslased Ben Ja Feliks räägivad pidevalt nende tundide kasulikkusest, vedasin end kohale.
Esiteks toimus kõik ainult tšehhi keeles. Õpetaja rääkis inglise keeles ainult äärmise vajaduse korral , nt siis, kui me ei teinud vahet sõnadel "kuula" ja "kirjuta", ja me ei tohtinud omavahel inglise keeles vastuseid harjutada. See oli ikka täiesti ulmeline.
Teiseks ajavad mind paralleelid vene keelega väga segadusse. Ma unustan vahepeal ära, et tegu ladina tähestikuga ja osa tähti sõnas on lambist kirillitsas. Mul on pidevalt tunne, et mul eeldatakse venekeelset sõna(kuna me sisuliselt õpime lasteaialaste sõnavara, siis ma tean venekeelseid vasteid), nii et ma suudan pidevalt sõnu sassi ajada.
Kolmandaks, jube palju kodutööd. Järgmiseks korraks on vaja selgeks õppida hunnik väljendeid, õppida pähe laul ja üle korrata õpitud grammariosa. Minul on veel vaja järele ka õppida.
Ma olen viimasel ajal kogu aeg väsinud ja see tund suutis ka veel oma panuse anda, nii et kui ma eriala stuudiotundi jõudsin, ei jõudnud ma eriti midagi mõelda enam. Aga vähemalt on tunne, et põhitõed saab selgeks.
Kallistades
Sirkka Johanna
Tubli!
ReplyDeleteLihtsalt professionaalses huvist: mis on need esimesed fraasid, mis sa pead selgeks õppima?
ReplyDeleteNo minu esimene tund oli tegelikult kursuse kolmas tund, aga esimesed väljendid on ikka klassika: tänan, palun, vabandust, see teine vabandust, mida eesti keeles pole, pole hullu, see väljend, mida trammis öeldakse iga kord, kui uksed lahti tehakse. Ja nüüd õpime numbreid. Ja nagu ma õpetaja jutust aru sain, siis ei hakkame grammatikat õppima nii pea, sest see pidavat olema lihtsam siis, kui põhilisi sõnu juba teatakse.
ReplyDelete