Ma ei olegi surnud!

29.09
  Kuna ma ei jõua ka päris terve päeva raamatut lugeda ja hr. Kaarma otsustas mingit uut nõksu oma lemmikarvutimängus harjutada, otsustasin täita oma püha kohust ja teile kirjutada.

  Tagasi Prahasse jõudsin ma reedel (27.09) pärastlõunal täies teadmises, et mul pole alalist elukohta. Õnneks oli ma ettenägelikult broneerinud toa hostelis "Pension Sprint", mis naksikast nimest hoolimata õite näotu on. Samas on 20 euri toa eest päevas Prahas odavuselt teine tulemus, nii et minu suust kurtmist ei tule(kes kurat otsustas, et bambusported on ägedad?). Kohaletulek oli sündmustevaene, olukorda vürtsitamas vaid tõik, et olime end Mihkliga enesele teadmata samale Riiga viivale bussile registreerinud(üksteise ette istuma!), ja check-in'i tädfi Riia lennujaamas, kes, kuuldes mu soovi maksta kahe lisakilo eest, kulmud pealaele tõstis ja teatas, et lennujaam pole mingi moelava ja pangu ma aga kõik riided korraga selga.

  Kuna internet on meie praeguses peavarjus pigem sörkiv kui sprintiv ja kogu muu meelelehutus istub Feliksi juures kottides, siis ostsin endale raamatu "Pilveatlas". Samanimeline film "Matrixi" režissööridelt mulle meeldis ja süžee oli piisavalt eriskummaline, et tõotada hääd raamatut. Esimesed mõnikümmend lehekülge on olnud köitvad.
 
  Uus kooliaasta hakkab ametlikult homme(30.09), teisipäeval on esimesed tunnid. See semests on peamiselt pühendatud maastikuarhitektuurile, mis pole just mu lemmik, aga saab näha. Lisaks hakkavad veel staatika, mittekandvate struktuuride, sotsioloogia, arhitektuuriajaloo, kunstiajaloo, linna- ja maaplaneerimise ja maketiõpetuse-skulptuuri tunnid. Viimast hakkab andma seesama mõrd, kes andis joonistamist, mis ei saa midagi head tähendada. Seekord pole Mihklil aega mind aidata ka, nii et pean ise selle jobuga heitlema.

  Mihklil hakkab kool minuga samal ajal ja tõotab tulla väga töine semester.  Lisaks AAAD(Academie of Arts, Architecture and Design) oma ainetele, mille tempo on kolmekordne võrreldes EKA-ga, tuleb tal ära teha ka mitmed kolmanda kursuse ained oma kodukoolis. Nii et lähe tal terve aasta raisku mingite üksikute jaburate ainete (akadeemiline kirjutamine, ettevõtluse alused ja esteetika) peale. Nagu arvata võite, olen  ma akadeemilise kirjutamise osas talle abikäe ulatanud.

  Esmaspäeval saame kokku ka maakleriga, et oma potensiaalne kodu üle vaadata, sest meil pole enam ammu aega millegi üle viriseda. Me oleme korterit otsinud viimased poolteist kuud ja olukord on muutunud absurdselt halenaljakaks. Meilidele maaklerid ei vasta, niisiis on Mihkel kõigile Eestist helistanud. Nii olemegi me kinni pannud 7-8 korterit, mis on kõik kas järgmisel päeval maha müüdud või parima sõbra vanaemale üürile antud, nii et me oleme neist kõigist ilma jäänud. Praeguse korteri maakler tuleb aga õnneks esmaspäeval puhkuselt, nii et võib loota, et ta pole kohta kellelegi kiirelt maha parseldanud. Küll aga ei räägi tädi sõnagi inglise keelt, nii et pean Vana Tallina ja Kalevi šokolaadiga peibutades Sona endaga kaasa saama.

  Et te teaks enda graafikuid kohendada, siis ma olen distsipliini mõttes otsustanud postitada midagi iga neljapäev. Nii et võib oodata ka täiesti suvalisi mõtteid. Ja kui ma neljapäeva jooksul midagi ei postita, siis on mul  mingi asjalik põhjendus nagu sess või kolimine.

Kofolat juues ja sealiha süües

Sirkka Johanna

PS: Avastasin, et hingelt pole ma ikka ülde 21. sajandi inimene. Ma olen sõna otseses mõttes kümneid kordi arvuti ette maha istunud, et teile midagi kirjutada, aga lõpetan ikkagi fatšebookis istudes ja lakke vahtides. Nüüd võtsin paberi ja pliiatsi näppu ja kirjutasin 15 minutiga jutu valmis.