1.koolipäev

  Ärkasin kell 7.02 selle peale, et minu lahtise(lahti oli ta sellepärast, et ma lihtsalt ei jaksanud seda kinni lükata ja see oli minu tuleku ajal avatud) akna all hakati midagi puurima. Ja koormaid maha panema. Ja haamerdama. Rõõm missugune.

  9.45 pidi algama minu esimene tund. Vedasin end kohale ja sain teada, et täna on hoopis teisipäev ja mina vaatasin esmapäeva tunniplaani. Tunnid algavad kell kaks. -.- kuis saab nii uimane olla? Peale selle sain teada, et mu esimesed neli(!!!) arhitektuuriajaloo tundi olid ära olnud juba eile, sest tunniplaan muutus ja kõik teised olevat kohal olnud. Noooo, khuuul. Mis seal ikka, ülejäänud korrad üritan kohal olla.

  Küll aga oli sellest hommikusest siiski ka kasu. Nimelt viis kooli majanduskunn mind koos mu kohvritega Strahovisse tagasi. Onu oli väga häiritud sellest, et ma nii kehvas majas elan ja et vannitubasid on ainult üks terve maja peale, nii et ta lubas mulle pühalikult, et püüab teha kõik mis võimalik, et ma saaksin oma ühikatoa varem.

  Te ei kujuta ette, kui tore on olla oma asjade keskel. Laotasin oma vorstid laiali, seadsin pildid lauale tegin endale oma vanaemalt saadud veekeedukannuga teed. Oleks internet ka, võiks selel kohaga isegi ära leppida.

  Kella kaheks olin tagasi Archipis. Algas minu esimene erialatund – architectural design – ja esimest korda oli kog kursus korraga kohal. Minu kursusel on inimesi UKst, USAst, Prantsusmaalt, Tšehhist, Mehhikost, Brasiiliast, Venemaalt, Norrast, Taist, Hiinast, Kasaštanist ja ilmselt kuskilt veel. Võrdlemisi kirju seltskond ja juba võis näha naljakaid stereotüüpe: mehhiko kutt ei lahkunud kordagi oma kauboikaabust, norrakad hängisid ringi üliminimalistliku disainiga riietes ja blondide juustega, vene tüdruk ei saanud suurt midagi aru, aga oli õnnelik, et tasuta kohvi pakuti, hiina kutt näppis küsis umbes kõigilt inimestelt, kas meil fotograafiatund ka on. Kusjuures, ma olen oma kursuse kõige noorem inimene, minust järgmine on 21-aastane.

  Loeng oli paduigav. Direktor rääkis oma projektidest ja kuidas ta neid lõi jne. See-eest saime me põneva ülesande selleks nädalaks – me peame leidma Prahast 10x100 m mõõdus tüki, kus ma tahaksin veeta 10 tundi järjest. Ehk siis sisuliselt pean ma otsima Prahast koha, mis mulle meeldib ja kus mul oleks võimalik sisustada terve päev. Näiteks mõne kvartali, kus on nii raamatukogu, raamatupood kui park, kus saab raamatuid lugeda. Leidnud endale sobiva koha, peame me sellest tegema pealtvaate, ristlõike ja mingi vaate veel. Muuseas sain ka teada, et ma olen ainus, kes on varem midagi joonestanud ja ei pidanud üle küsima, mida tähendab pealtvaade(aitäh, Ene!).

  Selline mu elu siis praegu on. Homme on esimene arvutitund ja neljapäeval esimene väljasõit, et saaksime oma selle semestri põhiprojekti asukohaga tutvuda.

Kahjuks ei saa ma teile pilte teha, sest mu fotoka akud peavad ka vastlaetuna vastu max 1 minut.

Turbokaid ja vorsti süües

'Sirkka Johanna